Monday, October 11

trapped

pejam celik pejam celik, dah nak habis dah sem satu. cepatnya. tapi masih rasa kosong. macam tak pernah belajar. rasa tk berguna sangat. Dah la tk involve apa2 besides than classes. teruk. dh smpai rasa nak quit belajar. sedihnya harini. tk tau kenapa. keluar dengan Nisa tadi. she went to a casting. that was her first time. apa-apa pun, saya harap awk akan berjaya in whatever that you're doing. insyaAllah. lepas habis semua, stop kat klcentral. makan. sedap la jugak. lepas tu balik rumah. smpai rumah je terus tidur.
Time nak balik tadi, terasa nak ikut Nisa balik ukm je. out of no reasons. Nisa pulak ckp "I rindu DC, nak keluar dgn u girls, kalau kita sama Uni lagi, sure I boleh balik dgn u malam ni". Nisa ckp mcm tu je, terus rasa sedih sangat. Tktau la sbnrnya happy ke tak kat UiTM tu. Padahal dh nak habis first sem. sigh.
Kejap lagi dh nak balik cllge. Why so soon? hmm. Sekejap je dah habis satu hari. Tak sempat nak study lgsg. Restless. Selalu determined nak belajar, tapi bila dah ada free time, nak bukak buku punyala, ya Allah, susah. Kenapa eh? Tak berkat ke belajar kat class hari2? Tak dpt berkat dr parents ke? Kenapa susah sangt nak study? :(
Dr SPM dulu. kenapa susah sangat nak berjaya ? Where's everyone around me? Kenapa rasa macam I'm going thru this all alone? Entahla. susah nak describe the feelings. I miss me. Memang betul, sekolah adalah masa yang paling seronok. Now that I realize that. Tapi kita tk boleh ulang masa. Sebab hidup ni memang tkde 'play', 'pause', 'forward', 'rewind' buttons mcm dalam remote control dvd.
10/10/2010, harini rasa macam horrible sangat. Hari yang sepatutnya a something for me, turned out to be, ZERO.
Selamat.